Molly Brown, "Viirus"

Tiritamme kodulehelt:
2009. aastal õnnestub luua esimene inimesekujuline bioraal. Bioarvutid jõuavad peagi äratundmisele, et tegelikult pole neile enam inimesi vajagi ja 2022. aastal toimub Ühepäevane sõda, mille ainult vähesed inimesed üle elavad, ja enamik nendest, kes jäävad, muutub steriilseks, ülejäänud sünnitavad aga enamjaolt mutante, kes kaua ei ela.
2072. aastal tabab suurlinnadesse veel järele jäänud elanikke halastamatu viirus. Arvutid on otsustanud anda viimase lahingu.
Ent nad on küll võimelised looma materiaalseid väärtusi ja tarkvara, kuid ei suuda ilma inimesta paljuneda...
Molly Browni piisavalt realistliku fooniga ulmelugu võiks tegelikult vaadelda ka kui hoiatusromaani – millised ohud varitsevad meid tehnokeskkonna järelemõtlematul loomisel ja arendamisel. Inimkond võib küll lahendada energiaprobleemi, jõuda infotehnoloogia arendamisel tasemele, mida me hetkel veel hästi kujutledagi ei oska, ent mis on selle hind? Probleem on terav seda enam, et nüüdisaeg tõestab üsna veenvalt: me võime küll tulevasi probleeme ette näha, kuid harjumuspärasest eluviisist ja -keskkonnast loobumiseks ei piisa meil tavaliselt selgroogu.
Seekord jääb veel peale inimene.
Kui kauaks?
Inglise keelest tõlkinud Mario Kivistik
168 lk, tavaformaat, pehme köide

Sarjast 10 pluss
Tiritamm 2001

Keskpärane ulmekas, kuigi lõpu poole läks päris huvitavaks. Kehvasti toimetatud, des-lauselühendi vale komastamine häiris. Ostsin kunagi sellepärast, et maksis ainult 10 krooni, ja lugesin nüüd sellepärast, et otsustada, kas lasta õpilastel ka seda lugeda. Soovitada ei julge, aga maha vaikima ka ei pea.

Mark Haddon, “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”

Raamatu tagakaanelt:

Tuntud lastekirjaniku, raamatukunstniku ja stsenaristi üllatuslik raamat, mida nimetati möödunud kevade kõige oodatumaks teoseks Inglismaal.Seda võib nimetada omamoodi mõrvajuhtumi uurimiseks. Mõrvatud on koer ja mõrvarelv on aiahark. Uurijaks ja jutustajaks on viieteistkümne aastane Christopher Boone. Ta ei ole aga tavaline teismeline, sest ta põeb Aspergeri tõbe, üht autismi vormi. Ta teab väga palju matemaatikast ja loogikast, kuid väga vähe inimestest ja eriti nende tunnetest. Ta armastab nimekirju, seaduspärasid ja tõde. Ta vihkab kollast ja pruuni värvi, ega taha, et teda puudutataks. Tema maailm on olnud seni väga piiratud, kuid otsus koera surma uurida, toob tema jaoks kaasa ootamatud tagajärjed.

Tõlkinud Triin Tael.

Ilmumisaasta 2003

Kirjastus Varrak
KK, 264 lk

Kirjutasin Tartu Ülikooli avatud ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolituse “Ülevaatekursus Briti uuemast kirjandusest” lõpetuseks arvestustöö teemal "Kuidas kasutada Mark Haddoni teost “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 8. klassi kirjandustunnis".

Võttis ikka nädalakese aega – ega ma saa siis üle jala midagi teha, ikka põhjalikult. Tegelikult jäin päris rahule, kuigi sinna annaks palju asju juurde kirjutada.

See on väga hea raamat, soovitan kõigile, eriti õpetajatele, eriti HEV-õpilaste õpetajatele.

Kristiine Kurema, "Jäätunud võõras"

Minavormis kirjutatud noorsoojutustus algab ootamatu õnnetusega – peategelane Maria kaotab oma ema. Milline näeb tema elu välja pärast seda? Kuidas ta tuleb toime leina, segaduse ja uute inimestega oma elus?

Kristiine Kurema “Jäätunud võõras” saavutas Eesti Lastekirjanduse Keskuse ja kirjastuse Tänapäev 2008. aasta noorsooromaanivõistlusel I–II koha. 

Kujundaja: Evelin Kasikov

Pehme köide, 224 lk
Ilmumisaeg: 01.06.2009

Kirjastus Tänapäev

Minu toimetatud

Katrin Reimus, "Haldjatants"

Nagu ikka Internetis tuhnides, sattusin huvitavale artiklile: Virumaa Teataja artikkel
Raamatukoist:
«Haldjatants» on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002. aasta noorsooromaanivõistluse üks võidutöödest.
Kristiina elus pole kõik kaugeltki mitte korras. Isa on pere juurest ära, emal küljes viinaviga ja väikevend Jannu on põhiliselt Kristiina hoolitseda. Üks asi viib teiseni ja ebameeldivused näivad tüdrukut lausa hulgana jälitavat. Mis sellest kõigest saab, seda jutustab raamatus juba peategelane ise.
134 lehekülge, tavaformaat, pehme köide
Tänapäev, 2003
Minu toimetatud.
Noorsooromaan

Sara Nickerson, "Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita"

Helina kirjutas (raamatu tagakaanelt):
Tegelased: Sophie (7-aastane tütar), Margret (12-aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott
Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm.
Kirjastaja: Varrak
Ilmumisaasta: 2005. aastal
See raamat meeldis mulle väga-väga, ma võiks jäädagi seda lugema.

Raimond Kaugver, "Kas ema südant tunned sa?''

Andra kirjutas:
Tegelased: Tehvan Kruuda, Eneli, Birgit Rahi, Marianne Rahi, Valve, Harri, Virgiinia, Esko Topper.
Tehvan on eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja lisaks ka klassijuhataja. Ühel päeval helistati talle, et Eneli kukkus poes kokku ja viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem teadvusele tulemata suri. Tehvan elu muutus täielikult.
Tehvan läks 1. septembril uude kooli ja hakkas kümnenda klassi klassijuhatajaks.
Paar nädalat hiljem sai Tehvan kirja: ,,Lugupeetud õpetaja Kruuda! 20. septembril on meie tütre Birgiti sünnipäev. Kuna ta on Teid algusest peale väga kiitud, võtame endale vabaduse Teid sel päeval kella seitsmeks meile paluda, tahaksime väga lähemalt tutvuda. /--/ Marianne Rahi.''
Tehvan sai sellel päeval teada, et Marianne on tema vana tuttav ehk vana armastus enne Enelit. Marianne rääkis talle, et neil on tütar ja see on Birgit. Talle tuli see nagu välk selgest taevast. Sellega muutus tema elus jälle kõik. /--/
Kirjastus Eesti Raamat 1988
Andra kirjutas veel pikalt-pikalt, aga lugege ise raamatut! Tänapäeva 9. klassi õpilasele meeldis see romaan.
Raamatukoist:
Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.