Tiina Saar, "Tee unistuste töökohani"

Läksin Rocca al Mare keskusse õieti ainult selleks, et osta raamatupoest üks raamat, Tiina Saare "Tee unistuste töökohani". Sellepärast, et seal on üks artikkel ka minu õest, kes on eluaeg olnud kokk, aga nüüd juhib haiglate toitlustust.
See artikkel oli küll väga hästi kirjutatud.
Rahva Raamatu kodulehelt:

Kas unistuste töökoha saame siis, kui tööle klaperjahti peame, või siis, kui vaikselt elu ja enese üle mõtiskleme? Või koosneb tööõnn ja rahuldust pakkuv karjäär millestki enamast kui vaid töö ise? Ühte ja kindlat vastust neile küsimustele või tööõnne valemit pole olemas. Pole ka sirget teed, kuidas leida see oma ja õige ala.Sellest raamatust leiate kuhjaga inspiratsiooni, kuidas oma ellu rohkem rõõmu ja rahuldust tuua. Kuidas leida unistuste töökoht, teha targemaid karjäärivalikuid, saada valituks, saada tööd ja nautida elu. Lisaks eneseabiharjutusi ja hinnatud asjatundjate soovitusi. Marko Reikop, Aune Past, Reet Aus, Tauri Tallermaa, Kristjan Port jt teada-tuntud inimesed räägivad isiklikest kogemustest ja oma karjäärist. Raamatu lõpust leiate välismaal töötavate eestlaste soovitusi, kuidas Eestist väljaspool edukas olla.

Anti Kidron, "Uurija käsiraamat"

Mis ja milleks? Kuidas? Mis meetodil?

Teadus- ja rakendusuuringuist psühholoogias

Raamatu koostamisel on kasutatud Akadeemia Nord jt psühholoogiat õpetavate Eesti kõrgkoolide lõputöid ning tehtud intervjuud nelja õppejõuga.
342-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites õppevahend
Kirjastus Mondo
Minu toimetatud

Raamatust (lühendatud):
Saateks
Enamik psühholoogiaeriala valinuist seisab bakalaureuse- või magistritöö tegemisel vastastikku vajadusega viia üsna lühikese aja jooksul läbi iseseisev teaduslikele kriteeriumidele vastav uurimistöö. Enamasti kujuneb sellest ettevõtmisest stuudiumi raskeim, paljude jaoks samas ka põnevaim etapp.
Uurimistöös algajale on suur väljakutse vajadus õppida lisaks teatud meetodi(te) omandamisele kiiresti selgeks teoreetiliste üldistuste tegemine, refereerimise ja viitamise reeglistik, uuringuetappide ja protseduuride kirjeldamine aruandes ning kümned teised uurimistehnilised elementaaroskused.

Selles kirjatöös on seatud viis keskset sihti.
Esiteks püüame kirjeldada ükshaaval kõiki põhilisi uurimistöös tarvilikke pädevusi, lisades oskuste või kogemuste omandamiseks igal konkreetsel juhul elust toodud näiteid ja soovitusi. Lähtudes põhimõttest, et inimene õpib kõige kiiremini kujuka EESKUJU abil, on raamatus toodud suurel hulgal lihtsaid mudeleid, uurimistöödest nopitud näiteid ja otseselt järgitavaid tekstimalle, mis kõik võiksid olla abiks uurimistöö köögipoolega tutvumisel.
Teiseks tutvustame üksikasjalikult mitutkümmet sotsiaalteadustes laiemalt kasutatud uurimistöö meetodit. Enam ruumi on eraldatud nn kvalitatiivseile meetodeile. Lisade osas on toodud mõned tuntud mõõdikud koos võtmega.
Kolmandaks kirjeldame üksiktunnuste tasemel mitutkümmet psühhodiagnostika vahendit (testi) ja sotsiaalpsühholoogia uurimismeetodit (küsimustikku). Äsjamainitud osa järel esitame hulga näiteid ja soovitusi kahe või enama uurimisvahendi (küsimustiku, testi) kooskasutamiseks.
Neljandaks võtame vaatluse alla uurimisaruande vormistamise ja tekstiloome problemaatika. Selleski osas võiksid konkreetsed näiteid, võtmemõistete loendid, pakutud tekstimallid jt ainevalla „mikrotasandil käsitlused“ olla algajale uurijale toeks.

Viiendaks anname uurijale nõu selles, kuidas teritada "psühholoogi pilku" – vaadelda elunähtusi psühholoogi silmade läbi.
Loodetavasti pakub käesolev psühholoogilise uurimistöö käsitlus peale sotsiaal- ja ehk ka humanitaarala tudengite huvi samuti empiirilisi uurimusi korraldavatele kutselistele psühholoogidele ja sotsioloogidele. Raamatu koostamisel on kasutatud Akadeemia Nord jt psühholoogiat õpetavate Eesti kõrgkoolide lõputöid ning tehtud intervjuud viie õppejõuga.

Anti Kidron, "Kuidas ärksalt õppida"

Autor kirjutab raamatu saatesõnas:
Püüan selles raamatus näidata, kuidas toimub õpitegevus igapäevaelus ja kogemustest õppimine, pakkudes mainitud juhtumeiks ka elulisi soovitusi. Niisiis olen peale kesk- ja kõrgkoolis teadmiste ärksama omandamise soovituste andnud nõu ka suhtlemisvilumuste omandamiseks, argipäevase keelekasutuse ilmestamiseks, stressi leevendamiseks, aga ka kodumasinatega kergemini sina peale saamiseks, välismaal rändamiseks jne.
Järgnevas käsitluses on otsitud erinevaid teid õppimise meeldiva külje esiletoomiseks, pakkudes selleks hulga printsiipe ja taktikaid. Püüan oma raamatus lahti seletada õpivõtteid, mis võimaldavad saavutada võimalikult väikeste jõupingutustega võimalikult paremaid tulemusi.
Õppimist on ikka peetud vaevarikkaks tegevuseks, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. Mõeldes iseenda kordaläinud õpikogemustele (mõne asja õping on mul ka vett vedama läinud), tundub mulle, et õnnestunud õping ei ole mitte üksnes kiire ja tulemuslik, vaid ka põnev, lausa mõnus.
Mondo, 2008
250 lk
Minu toimetatud