Anti Kidron, "Kuidas ärksalt õppida"

Autor kirjutab raamatu saatesõnas:
Püüan selles raamatus näidata, kuidas toimub õpitegevus igapäevaelus ja kogemustest õppimine, pakkudes mainitud juhtumeiks ka elulisi soovitusi. Niisiis olen peale kesk- ja kõrgkoolis teadmiste ärksama omandamise soovituste andnud nõu ka suhtlemisvilumuste omandamiseks, argipäevase keelekasutuse ilmestamiseks, stressi leevendamiseks, aga ka kodumasinatega kergemini sina peale saamiseks, välismaal rändamiseks jne.
Järgnevas käsitluses on otsitud erinevaid teid õppimise meeldiva külje esiletoomiseks, pakkudes selleks hulga printsiipe ja taktikaid. Püüan oma raamatus lahti seletada õpivõtteid, mis võimaldavad saavutada võimalikult väikeste jõupingutustega võimalikult paremaid tulemusi.
Õppimist on ikka peetud vaevarikkaks tegevuseks, mis eeldab enesedistsipliini ja kõrget sisemist motivatsiooni. Mõeldes iseenda kordaläinud õpikogemustele (mõne asja õping on mul ka vett vedama läinud), tundub mulle, et õnnestunud õping ei ole mitte üksnes kiire ja tulemuslik, vaid ka põnev, lausa mõnus.
Mondo, 2008
250 lk
Minu toimetatud

Katrin Reimus, "Haldjatants"

Nagu ikka Internetis tuhnides, sattusin huvitavale artiklile: Virumaa Teataja artikkel
Raamatukoist:
«Haldjatants» on Eesti Lastekirjanduse Teabekeskuse ja kirjastuse Tänapäev 2002. aasta noorsooromaanivõistluse üks võidutöödest.
Kristiina elus pole kõik kaugeltki mitte korras. Isa on pere juurest ära, emal küljes viinaviga ja väikevend Jannu on põhiliselt Kristiina hoolitseda. Üks asi viib teiseni ja ebameeldivused näivad tüdrukut lausa hulgana jälitavat. Mis sellest kõigest saab, seda jutustab raamatus juba peategelane ise.
134 lehekülge, tavaformaat, pehme köide
Tänapäev, 2003
Minu toimetatud.
Noorsooromaan

Sara Nickerson, "Kuidas jäljetult kaduda, nii et sind kunagi ei leita"

Helina kirjutas (raamatu tagakaanelt):
Tegelased: Sophie (7-aastane tütar), Margret (12-aastane tütar), Lizzie (tüdrukute ema), salapärane rott
Kirjeldus: See on põnevusjutt ja samal ajal mõtlemapanev lugu saatusest ja juhusest, kinnisideedest ja emotsionaalsest distantseerumisest, inimestest, kes tunnevad end teiste poolt äratõugatuina, kuna nad on "teistsugused"; ja sellest, et tegelikkus võib olla kummalisem kui raamatute väljamõeldud maailm.
Kirjastaja: Varrak
Ilmumisaasta: 2005. aastal
See raamat meeldis mulle väga-väga, ma võiks jäädagi seda lugema.

Raimond Kaugver, "Kas ema südant tunned sa?''

Andra kirjutas:
Tegelased: Tehvan Kruuda, Eneli, Birgit Rahi, Marianne Rahi, Valve, Harri, Virgiinia, Esko Topper.
Tehvan on eesti keele ja kirjanduse õpetaja ja lisaks ka klassijuhataja. Ühel päeval helistati talle, et Eneli kukkus poes kokku ja viidi haiglasse, kus ta pool tundi hiljem teadvusele tulemata suri. Tehvan elu muutus täielikult.
Tehvan läks 1. septembril uude kooli ja hakkas kümnenda klassi klassijuhatajaks.
Paar nädalat hiljem sai Tehvan kirja: ,,Lugupeetud õpetaja Kruuda! 20. septembril on meie tütre Birgiti sünnipäev. Kuna ta on Teid algusest peale väga kiitud, võtame endale vabaduse Teid sel päeval kella seitsmeks meile paluda, tahaksime väga lähemalt tutvuda. /--/ Marianne Rahi.''
Tehvan sai sellel päeval teada, et Marianne on tema vana tuttav ehk vana armastus enne Enelit. Marianne rääkis talle, et neil on tütar ja see on Birgit. Talle tuli see nagu välk selgest taevast. Sellega muutus tema elus jälle kõik. /--/
Kirjastus Eesti Raamat 1988
Andra kirjutas veel pikalt-pikalt, aga lugege ise raamatut! Tänapäeva 9. klassi õpilasele meeldis see romaan.
Raamatukoist:
Romaan käsitleb vanemate ja laste suhteid. Kust algab allakäigutrepp, millele on astunud teose üks peategelasi 16-aastane Birgit ja tema semud? Kust tulevad Sindi ja Kaagvere erikooli kasvandikud? Paljude võimalike vastuste hulgast on autori tähelepanu keskmes vanemate egoism oma mitmekesistes, paiguti vastandlikeski avaldumisvormides.

“Kuldsed lood”

Koostanud Heiki Raudla ja Ringa Raudla
Pehme köide
Head lood on nagu seemned, mis soodsas pinnases võivad idaneda ja vilja kanda. Just nõnda mõjuvad muinasjutud, müüdid, mõistulood, anekdoodid. Metafoorses narratiivis on jõud, mis aitab inimesel toime tulla küsimustega, millele elus pole ühest vastust. Käesoleva raamatu lood on kogutud paljudest allikatest. Suurem osa siinseid süžeid on universaalsed, levinud üle maailma mitmesugustes variantides. Võib juhtuda, et lugeja leiab neist lugudest peale lugemismõnu ka abi mõnel kriitilisel eluhetkel. Raamat, mis on sobiv kingitus igaks puhuks.
Ilo, 2008
320 lk

Loe ka minu artiklit Elukirjas.

Oskar Luts, "Kapsapea"

Lutsu „Kapsapead” (1912) oleme kindlasti näinud multifilmina, aga lugenud…? Millal viimati? Ent seda mahlakate tegelaskujudega vaimukat lühikomöödiat tasub siiski jälle lugeda.
Näidend on kirjutatud küll murdes, aga see on üsna kirjakeelepärane, liiatigi on raamatu lõpus sõnaseletused. Ja veel: aadressil http://www.tea.ee/kapsapea/, kus antakse veel rohkem sõnaseletusi, on Helmi Neetari huvitav artikkel Lutsu „Kapsapea” keelest. Näiteks toob ta seal välja ilmekaid ütlusi: (kapsa)pia jääb veikseks ja paljaks nigu põlveots, kapsad on pisikesed justku tutiga täiad ´täid´, nagu lõpnud sia silm (lambi tuhmist valgusest).
Raamatu järelsõna on kirjutanud kirjandusprofessor Rein Veidemann, kes loob huvitava seose näidendi tegevuse aja ja tänapäevase Interneti-ajastu vahel.
Epp Marguste pildid
Sarjast „Tea lastejuttude varalaegas”
TEA 2008, 40 lk, kõva köide
Naljamäng ühes vaatuses

Oskar Luts, "Nukitsamees"

Oska Lutsu kõige tuntum lastejutt „Nukitsamees” (1920) on justkui igapidi raamatuna loetud ja filmina vaadatud, kuid siiski võib ka see muinasjutuline lugu metsa eksinud lastest Itist ja Kustist, kes satuvad metsamoori majja, üllatusi pakkuda.
Nimelt andis kirjastus TEA jutustuse välja esmatrüki järgi ja uute illustratsioonidega. Varem on „Nukitsameest” illustreerinud ka näiteks Edgar Valter ja Vive Tolli. Niisiis on sel „Nukitsamehe” 10. trükil kaks lisaväärtust. Täiskasvanu oskab rohkem hinnata vast Lutsu meisterlikku sulge, millega ta on ühendanud tavaelu tegelikkuse ja muinasjutulise lennukuse, lapsele pakuvad palju rõõmu Epp Marguste suurepärased pildid.
Sarjast „Tea lastejuttude varalaegas”
TEA 2007, 64 lk, kõva köide
Lastele ja täiskasvanutele ka

M. C. Beaton, Teenijanna surm

Raamatukoi tutvustusest võib lugeda:
Konstaabel Hamish Macbeth leiab teenijanna Mavis Gillespie laiba. Pesuämbriga surnuks löödud naine polnud kohaliku rahva seas kuigi populaarne, sest koristustöö kõrvalt tegeles ta tublisti ka klatšimisega. Konstaabel Macbeth hakkab kuritegu uurima ja avastab väikelinnast nii mõnegi saladuse.
M. C. Beaton, kodanikunimega Marion Chesney, on üks kaasaja populaarsemaid šoti krimikirjanikke, kelle raamatuid on tõlgitud paljudesse keeltesse. Seni on ilmunud juba üle kahekümne humoorika raamatu, kus väikeses Põhja-Šotimaa väikelinnas Lochdubhis lahendab kuritegusid pisut omapärane konstaabel Hamish Macbeth. Samanimelises telesarjas kehastas teda Robert Carlyle.
246-leheküljeline tavaformaadis ja pehmes köites raamat sarjast Šoti kriminullid
Tänapäev 2008
Samast sarjast on ilmunud veel üks raamat.
"Teenijanna surm" on samuti minu toimetatud. Väga šotilik raamat. Huvitava stiiliga, nii et kui tundub lugedes harjumatu, siis olgu öeldud, et juba originaal oli selline. Aga mulle meeldis. Meenutab natuke ETVs näidatavat sarja "Südameasi".
Krimka

Kristiina Kass, "Petra lood"

Raamatukoi tutvustusest võib lugeda:
Kas mäletad, kuidas Petra issiga kelgutamas ja mängukoer Pontuga järve ääres käis? Aga kuidas ta emme-issi voodi katki hüppas ja oma toa kunstipäraselt üle värvis? Tähekesest tuttav tüdrukutirts Petra tegutsebki nüüd selle raamatu kaante vahel, nii juba varem ilmunud kui ka täiesti uutes lugudes.
Kristiina Kassi muhedaid lapsesuu-lugusid täiendavad ka seekord autori enda illustratsioonid.
127-leheküljeline tavaformaadis ja kõvas köites raamat sarjast "Loe mind".
Tänapäev 2008
Soovitan lugeda eelkõige lastel, aga miks mitte ka täiskasvanutel. Head armsad lood, mida on kiitnud ka lastekirjanduse uurija Krista Kumberg.
(Minu toimetatud.)
Lastejutud

See on lugemisveeb

Kirjutame lugemisest.
Seadsin selle veebi sisse alles 2008. aasta suvel, kui õpilased olid koolivaheajal, aga ammune mõte tahtis kangesti teoks saada. Loodetavasti hakkab siia kirjutisi rohkem tekkima sügisest.
Õpilaste töö lihtsustamiseks tegin neile wiki http://lugemiselamused.wikispaces.com/, kuhu nad saavad oma lugemiselamusi lihtsamalt kirja panna. Sealt kannan paremad (või miks mitte ka kõik) siia veebi üle ja üritan ka ise oma lugemiselamusi jagada.