neljapäev, 29. jaanuar 2009

Leelo Tungal, luuletus "Massikultuur ühe lausega"

Pikad pressida pisemaks,
lühikesed venitada pikemaks,
priskeid näljutada, kõhnu nuumata,
arukaid hullutada, hullukesi utsitada,
ilusaid närvutada, inetuid ilustada,
flegmaatikuid ergutada, koleerikuid tuimestada −

ja kui kõik on aretatud äravahetamiseni sarnaseks,
seada nad ritta, näidata rahatähekujulist präänikut,
ning juhatada piitsaplaksuga kätte
üleüldine elueesmärk:
„Nüüd tapke üksteist seni,
kuni on selgunud kõige ilusam,
kõige tugevam,
kõige targem ühes isikus!“

("Looming", juuni 2007, lk 806)

pühapäev, 25. jaanuar 2009

„Risto Räppari” raamatud – muhe meeleolu garanteeritud!

„Kolimisauto keeras pruuni kortermaja ette. Risto Räppar ja tema tädi Roosa ronisid autost välja.” Risto Räppar ja tädi Roosa kolimisautoga kortermaja ees? Mis nüüd? Mis juhtuma hakkab? Ilmselt midagi põnevat. Kui majja tulevad uued elanikud, siis hakkab ikka nendega midagi juhtuma: nad ei tea, kes on nende naabrid ja kuidas nood trummimängusse suhtuvad, nad tutvuvad uute inimestega, eksivad ära ja… saavad ähvarduskirju.
Jah, raamatu „Risto Räppar ja viimane hoiatus” peategelane on muusikahuviline poiss, kes harrastab trummimängu, kuid see ei meeldi naabritele ja nii hakkavadki postkasti saabuma ähvarduskirjad. Ehkki Risto ja tema veidi isevärki tädi tahavad elada tavalist elu, satuvad nad väga kummalistesse seiklustesse.
Veel kummalisemad seiklused juhtuvad nendega raamatus „Risto Räppar ja kohutav
vorst”. Kes peale tädi Roosa võiks veel tulla mõttele hakata müüma hästi säilivat vorsti? Olgu selle mõttega, kuidas on, aga nii satuvad kaks kentsakat tegelast Ungarisse, kus pärast mitmesuguseid pööraseid juhtumisi satub tädi… vangikongi. Ja süüdi on tegelikult ainult üks kadunud king, sinine veoauto ja punane rahakott! Millega siis tädi on hakkama saanud? Kas Ristol õnnestub oma tädi päästa?
Need kaks raamatut kuuluvad lõbusasse Soome lasteraamatusarja „Risto Räppar”, mille on kirjutanud Sinikka ja Tiina Nopola. Neil on Risto Räppari lugusid veelgi, TEA kirjastuses on eesti keeles ilmumisjärge ootamas „Risto Räppar ja Nuudlipea”. Samadelt autoritelt on eesti keelde tõlgitud ka „Heinakübara ja Viltsussi” viis lustakat raamatut.
Risto lood on eesti keelde tõlkinud Kristiina Kass. Lõbusad ja pisut absurdsed illustratsioonid on raamatule loonud Aino Havukainen ja Sami Toivonen. Soomes on Räppari-raamatud väga populaarsed ning pole põhjust, miks ka eesti lapsed ei võtaks neid kergesti omaks: nii vaimukaid lugusid annab välja mõelda! „Risto Räppari” raamatuid on tore lugeda nii lapsel kui ka täiskasvanul – muhe meeleolu garanteeritud!
TEA kirjastus, 2008
Umbes 10-aastastele poistele, aga kindlasti ka kõigile teistele!

Faehlmanni ettekandest Kalevipoja tegudest

Friedrich Robert Faehlmann (1798–1859) käis Kalevipojaga seotud muistendeid ja lugusid kogumas ning esines Õpetatud Eesti Seltsis ettekannetega. Üht oma ettekannetest, milles ta räägib ka Kalevipoja tegudest, alustas ta järgmiselt:
"Täna tahan teile esitada ühe muistenditsükli. Muistendid saavad aga veel suurema väärtuse, kui õpime tundma ka seda rahvast, kellele nad kuuluvad. Nii mõnigi on elanud Eestimaal aastaid, kuid rahvast ei ole tundma õppinud, jah, nii mõnigi on siinsamas sündinud, üles kasvanud ja meheks sirgunud, aga ei tea eestlasest rohkem, kui et ta kõneleb mittesaksa keelt, kannab musta kuube ja on mees, kes Linne süsteemis võiks täita äärmisel juhul inimese ja lojuse vahelist lünka. Vildakad vaated tekivad eelarvamustest ja puudulikust vaatlemisest. Vaatleme aga eestlast ilma eelarvamuseta, ilma prillideta, teravalt oma silmadega, siis leiame ta olevat väga toreda inimese, mitmes suhtes küll piiratud, – kuid ainult seetõttu, et tal on puudunud võimalus haridust saada; ta on aus, kannatlik, sügava meelelaadiga ja iseloomukindlusega, mis alatihti ulatub paindumatuse, kangekaelsuse ja kavaluseni."
Faehlmann tutvustas Kalevipoja muistendeid Õpetatud Eesti Seltsi koosolekul 4. jaanuaril 1839.
Vaat mis ütles 170 aastat tagasi!
(Võetud P. Ratassepa, K. Rannaste ja K. M. Sinijärve 9. kl kirjanduse õpikust "Labürint III", Avita 2008, lk 74–75)

reede, 23. jaanuar 2009

fs, luuletus "Kurbus on nagu sitahäda"

kurbus on nagu sitahäda
kas sa talle mõtled või ei
ikka ta tuleb
kus sa ka ei oleks
mida ei teeks
varem või hiljem
sa tunned teda
sa võid olla kodus
või tööl
anda endast kõik
või olla niisama
mängida tytrega liivakastis
seista treipingi taga
molutada raamatukogus
kõndida yle raudteesilla
Prenzlauer Bergil
minna kunstigaleriisse
Kreuzbergis
komberdada East Endis
kitsast trepist alla
kopituse haisus
nahkjaki taskus piletid
kontserdile Astorias
või kolmanda liiga mängule
juua sõpradega
Eestist toodud viina
jätta pulber teistele
leida Camdeni turult
helehallis hilishommikus
rariteetne Sistersi singel
või elada synnist surmani
Virumaa metsade vahel
soovimatagi mujale minna
leida yles loodus
selline mida sa naudid
avara vaatega mererand
kõrged punased mäed
mets või kõrb või raba
või autodest tormlev jõgi
järskude kivist kallaste vahel
ärgata naise kõrval
keda sa armastad
avada silmad
olla õnnelik
ja rahul
ja soovideta
heledas voodis

kuid veel enne
kui päev loojub
tuleb nii kurbus kui sitahäda
tuleb kehasse raskus
paratamatu ja tungiv
ja loomulik
ilus ta ei ole

kolmapäev, 14. jaanuar 2009

Raymond Queneau, "Stiiliharjutused"

Prantsuse keelest tõlkinud Jana Porila ja Triinu Tamm
Värsid tõlkinud Ain Kaalep
Raamatukoist:
«Stiiliharjutused» ilmus esmatrükis 1947, raamatu viimane, täiendatud ja täpsustatud variant ilmus kolm aastat enne autori surma. Teos koosneb 99 lühipalast, mis jutustavad kõik erinevas vormis ümber ühte ja sedasama banaalset lugu. Kuigi raamatu tekstid on olemuslikult tõlgitamatud, sest seostuvad vahetult prantsuse keele- ja stiilitraditsiooniga, on neid ometi tõlgitud mitmesse keelde. Viimaks siis ka eesti keelde.
Raymond Queneau (1903–1976) oli üks põnevamaid ja originaalsemaid kujusid 20. sajandi prantsuse kirjanduses. Suure populaarsuse on pälvinud mitmed tema lõbusad romaanid, mis paistavad silma rahvapärase miljöö ja sõnamängulisuse poolest. Queneau osales aktiivselt ka 1960. aastal asutatud Potentsiaalse Kirjanduse Töötoa (Oulipo) tegevuses, mis pööras tähelepanu keelemängudele ja katsetas kõige kummalisemaid vormieksperimente.

143 lk, tavaformaadis ja kõvas köites
Varrak 2007

neljapäev, 1. jaanuar 2009

2008. aasta parimad raamatud (Eesti Ekspressist)

Areeni Kirjandussõprade Selts koosseisus Andrei Hvostov, Tõnu Kaalep, Kätlin Kaldmaa, Kalev Kesküla, Kadri Kõusaar, Harry Liivrand, Veiko Märka, Mele Pesti, Erkki Sivonen, Märt Väljataga valis välja lahkuva aasta erutavaimad raamatud.
Tippkümme (neid raamatuid nimetasid žüriiliikmed vähemasti kolm korda).
  • Mari Tarand "Ajapildi sees. Lapsepõlv Juhaniga". Ilmamaa
  • "Undi-jutud. Mälestusi Mati Undist". Koostanud Kalev Kesküla. Hermes
  • Mihkel Raud "Musta pori näkku". Tammerraamat
  • Michel Houellebecq "Elemen taar osakesed". Tõlkinud Indrek Koff. Varrak
  • Jürgen Rooste "Tavaline eesti idioot". Ji
  • Kaupo Meiel "Eesti elulood". Ji
  • Pierre Bayard "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud". LR
  • Andrei Hvostov "Võõrad lood". Tänapäev
  • Mari Saat "Lasnamäe lunastaja". Tuum
  • Margus Laidre "Dorpat 1558-1707. Linn väe ja vaenu vahel". Argo
Teine kümme
  • Zbigniew Herbert "Valitud luuletused". Tõlkinud ja kirjastanud Hendrik Lindepuu.
  • fs "al asti ja elus". Ji
  • Peeter Sauter "Beibi bluu". Tuum
  • Andres Langemets "Vooder. Luuletusi 2008". Verb
  • Simon Sebag Montefiore "Noor Stalin". Varrak
  • Kalju Kruusa "Pilvedgi mindgi liigutavadgi". Koma
  • Niall Ferguson "Maailmasõda". Varrak
  • "Eesti kirjandus paguluses XX sajandil". Toimetanud Piret Kruuspere. Eesti TA Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus
  • Mart Laar "Eesti Leegion sõnas ja pildis". Grenader
  • Irja Kass "Kuidas ma lähen". Varrak
Veel viisteist raamatut, mida lugemata jättes ei saaks su eelolev aasta olla täiuslik
  • Valter Heuer, "Male lugu". Argo
  • Hando Runnel, "Väravahingede kriuksumist kuulnud". Ilmamaa
  • Merle Karusoo, "Kui ruumid on täis". Varrak
  • Doris Kareva, "Deka". Verb
  • René Guénon, "Nüüdismaailma kriis". Tõlkinud Haljand Udam. Johannes Esto Ühing
  • Lauri Vaska, "Neljakümnenda must suvi ja sealt edasi".Eesti Keele Sihtasutus
  • Daniel Kehlmann, "Maailma mõõtmine". Tõlkinud Kristel Kaljund. Atlex
  • Giacomo Leopardi, "Mõtted". Tõlkinud Maarja Kangro. LR
  • Nadežda Mandelštam, "Esimene raamat". Tõlkinud Vilma Matsov.
  • Vagabund
  • Ain Kaalep, "Muusad ja maastikud". Tänapäev
  • Andrei Makine, "Ühe elu muusika". Varrak
  • Antonia Fraser, "Armastus ja Louis XIV. Naised Päikesekuninga elus". Argo
  • Eve Kask & Signe Kivi, "Eesti bussiputkade peaaegu täielik teejuht". Tänapäev
  • Asko Künnap, "Su ööd on loetud". Kirjastanud autor
  • Raoul Kurvitz, "Attitude. Ülevaade hoiakulisest popkultuurist I". Valgus
Artikkel on siin.