kolmapäev, 30. detsember 2009

Mihkel Raud, "Musta pori näkku"

Raamatu tagakaanelt:
Mul on harukordne võimalus aastate jooksul näha, kuidas Eesti popjumalad otse kuulsuse tippu on marssinud. See raamat siin püüab neid tagantjärele monumentaalsetena tunduvaid hetki võimalikult ausalt sõnastada.Jutud selles raamatus pole just alati kõige süütumad. Kuid loodetavasti paistab nende ebasiivsate ja roppudegi lugude tagant midagi, mis aitab tänapäeval aru saada, miks on asjad täpselt nii, nagu need on. Sest mõistmata, kust me tuleme, on võimatu aru saada, kus praegusel hetkel oleme. Sellest, kuhu tee meid edasi viib, rääkimata.
Mihkel Raud

280 lk, tavaformaat, pehme köide
Tammerraamat 2008
Alguses, esimesed kümmekond lehekülge ei meeldinud mulle üldse, kaalusin ka pooleli jätmist, aga lugesin siiski edasi. Kokkuvõtteks päris meeldis, mõned kohad küll välja arvatud. Liikusin vanasti ajakirjanike seltskonnas, sestap tuli mõni koht veidi tuttav ette. Üks isiklikult hästi tuttav tegelane oli ka sees.

pühapäev, 27. detsember 2009

Justin Petrone, "Minu Eesti (1. osa). Kas lubate elada?"

Raamatu tagakaanelt:
«See on nii romantiline!» Mitu inimest on mu käsikirja kohta kasutanud just seda fraasi ja neil on õigus: noor kriisis ameeriklane armub põnevasse eestlannast ajakirjanikku ning alustab teekonda, mis taastab noormehe usu endasse ja maailma. Nõus. See on romantiline.
Aga see teekond ei olnud lihtne. Välismaalane saabub keset kõige pimedamat talve ja peab jääma ellu sel kõige õnnetuma saatusega Skandinaaviamaal, kus iga perekonda kummitavad minevikuõudused, kus inimesed söövad verest tehtud vorste ja tarretiseks keedetud lihatükke, joovad sooja leivajooki, ning hilinemise eest võib neid tabada surmanuhtlus.
Ma hakkasin seda maad armastama tema ilus ja inetuses, ja armastasin edasi ka neil hetkedel, kui mind maale tagasi lasta ei tahetud.
Justin Petrone

Inglise keelest tõlkinud Raivo Hool
352 lk, tavaformaat, pehme köide
Petrone Print 2009
Keegi on kuskil selle raamatu kohta öelnud, et see pole Eestist, vaid Epust. Olen täitsa nõus. Aga oli huvitav lugeda.

reede, 25. detsember 2009

Molly Brown, "Viirus"

Tiritamme kodulehelt:
2009. aastal õnnestub luua esimene inimesekujuline bioraal. Bioarvutid jõuavad peagi äratundmisele, et tegelikult pole neile enam inimesi vajagi ja 2022. aastal toimub Ühepäevane sõda, mille ainult vähesed inimesed üle elavad, ja enamik nendest, kes jäävad, muutub steriilseks, ülejäänud sünnitavad aga enamjaolt mutante, kes kaua ei ela.
2072. aastal tabab suurlinnadesse veel järele jäänud elanikke halastamatu viirus. Arvutid on otsustanud anda viimase lahingu.
Ent nad on küll võimelised looma materiaalseid väärtusi ja tarkvara, kuid ei suuda ilma inimesta paljuneda...
Molly Browni piisavalt realistliku fooniga ulmelugu võiks tegelikult vaadelda ka kui hoiatusromaani – millised ohud varitsevad meid tehnokeskkonna järelemõtlematul loomisel ja arendamisel. Inimkond võib küll lahendada energiaprobleemi, jõuda infotehnoloogia arendamisel tasemele, mida me hetkel veel hästi kujutledagi ei oska, ent mis on selle hind? Probleem on terav seda enam, et nüüdisaeg tõestab üsna veenvalt: me võime küll tulevasi probleeme ette näha, kuid harjumuspärasest eluviisist ja -keskkonnast loobumiseks ei piisa meil tavaliselt selgroogu.
Seekord jääb veel peale inimene.
Kui kauaks?
Inglise keelest tõlkinud Mario Kivistik
168 lk, tavaformaat, pehme köide
Sarjast 10 pluss
Tiritamm 2001
Keskpärane ulmekas, kuigi lõpu poole läks päris huvitavaks. Kehvasti toimetatud, des-lauselühendi vale komastamine häiris. Ostsin kunagi sellepärast, et maksis ainult 10 krooni, ja lugesin nüüd sellepärast, et otsustada, kas lasta õpilastel ka seda lugeda. Soovitada ei julge, aga maha vaikima ka ei pea.

reede, 18. detsember 2009

Kiiksuga kirjutisi kirjandusklassikult

See on minu artikkel Õpetajate Lehele (ilmus 18.12.2009)
Raamatuletid on praegu nii lookas, et on väga raske nendel orienteeruda ja midagi jõuluks eriliselt põnevat, teistsugust üles leida. Teen valiku autori järgi ja valin Paul-Eerik Rummo.
Rummo teostest on praegu müügil 2005. aastal ilmunud “Kogutud luule” (SE&JS Kirjastus), 2006. aastal trükitud “Vigurilood. Lugemik, lugemiki” ja mullu üllitatud “Lakkhundikese jutud”, “Aknalaua Juss ja sõbrad” ning “Kui lähed teele koidu eel” – viimased neli on avaldanud TEA Kirjastus. Kõiki neid võiks nimetada kiiksuga kirjutisteks, igaühes on mingi vigur sees.
“Lakkhundikese juttude” raamatus on kuus mõnusat lugu, mis meenutavad hästi tuntud muinasjutte, aga autor on neile mitu toredat vinti peale keeranud. “Iga asja tasub vaadata mitme nurga alt, nii on elu huvitavam,” ütleb Rummo ise. Tema vigurijuttudes tegutsevad Punamütsike, Lumivalguke ja kolm põrsakesest, aga ka Lakkhundike, kes on päriselt olemas, ent väga haruldane. Ja kolm tüdrukut, kelle majja satub karu, kes on üks kolmest karust, kelle majja satub tüdruk, kes on pärit aga hoopis ühest teisest muinasjutust.
Rummo lasteraamat “Kui lähed teele koidu eel” sisaldab mitmes vormis
lõbusamat ja tõsisemat lugemist nii nooremale koolieale kui ka salme väiksemale õele-vennale ettelugemiseks. Osa tekste on kirjutatud laste kirjadena emale, niisiis sobib see raamat õigupoolest kõigile. Kui keegi on hädas, kust leida jõuluvanale lugemiseks luuletust, siis saab abi sellelegi murele, olgu see luuletus siis kas või kiiksuga:
“Mulle tuli jaaniööl
äkki jõulutuju,
tule ääres seisma jäin
nagu kivikuju. /--/”
Kõige jõululikum Rummo teostest on jõulunäidend “Aknalaua Juss ja sõbrad”.
Sel aastal on jõulunäidendid ilmselt kõik juba selgeks õpitud, aga tasuks järgmiseks aastaks kõrva taha panna, et võib lavastada ka näiteks loo ühest sussist ja tema sõpradest: kummikust, ujumislestast, tossust ja sandaalist. Aknalaua Juss on alles Reedale kingitud ja suss ei taipa,
miks ta on jõuluajal aknalauale passima pandud, ning Unejutumees viib ta rännakule läbi aastaaegade. Tegelasteks on veel haldjad ja tondid, päkapikud ja teised. Põnev igatahes, kuni selleni, et kummikusse on sokk unustatud ja sandaal õpetab sussi tantsima.Kui Paul-Eerik Rummolt kaheksakümnendatel aastatel küsiti, milles näeb ta oma kirjanikumissiooni, vastas ta muu hulgas: “Eestikeelsel kirjandusel on igal juhul kanda keele ülalhoidmise missioon ja selle kirja- ning trükisõnas fikseerimise missioon. Pole sugugi ükskõik, mida sa selles keeles ütled.” (Köst, E. “Looming ja lugemine”. Tallinn, 1986) Rummo teoseid lugedes ja õppides võime näha, et ta täidab seda missiooni täielikult, ja võiks isegi lisada: pole sugugi ükskõik, kuidas sa selles keeles ütled. Sest Rummo ütleb ääretult nauditavalt ja omanäoliselt, tema looming kuulub eesti uuemasse klassikasse.

“Lakkhundikese jutud” 

TEA Kirjastus,
2008
Sari “TEA lasteraamatute varalaegas”Illustreerinud Jüri Mildeberg
Kõva köide, 48 lk

“Kui lähed teele koidu eel”
TEA Kirjastus,
2008
Sari “TEA lasteraamatute varalaegas”
Illustreerinud Maarja Vannas
Kõva köide, 56 lk

“Aknalaua Juss ja sõbrad” 

TEA Kirjastus, 2008
Illustreerinud Ülle Meister
Kõva köide, 40 lk

kolmapäev, 16. detsember 2009

Tiia Selli, "Kass Kriibik"

Raamatukoist:
Tiia Selli lasteraamat räägib Kriibikust, kelle turvaline kodukassi põli saab
otsa hetkel, mil ahnepäits Kriibik hüppab tänaval peatunud kalaautosse, et pisut maiustada.
Auto juurde naasnud juht, kes kassipoega ei märka, lööb tagaukse pahaaimamatult kinni ning jätkab reisi. Kriibikul algab põnev, ohtlik ja seiklusrikas elu.
«Kass Kriibik» on teine lasteraamat, mis Tiia Selli on kirjutanud. Varem on tema sulest ilmunud «Neletriin ja Kapi-Kaarup».

Illustratsioonid Kadi Kurema
184 lk, tavaformaat, kõva köide
Tänapäev 2009
Minu toimetatud

pühapäev, 13. detsember 2009

Mark Haddon, “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal”

Raamatu tagakaanelt:
Tuntud lastekirjaniku, raamatukunstniku ja stsenaristi üllatuslik raamat, mida nimetati möödunud kevade kõige oodatumaks teoseks Inglismaal.Seda võib nimetada omamoodi mõrvajuhtumi uurimiseks. Mõrvatud on koer ja mõrvarelv on aiahark. Uurijaks ja jutustajaks on viieteistkümne aastane Christopher Boone. Ta ei ole aga tavaline teismeline, sest ta põeb Aspergeri tõbe, üht autismi vormi. Ta teab väga palju matemaatikast ja loogikast, kuid väga vähe inimestest ja eriti nende tunnetest. Ta armastab nimekirju, seaduspärasid ja tõde. Ta vihkab kollast ja pruuni värvi, ega taha, et teda puudutataks. Tema maailm on olnud seni väga piiratud, kuid otsus koera surma uurida, toob tema jaoks kaasa ootamatud tagajärjed.
Tõlkinud Triin Tael.
Ilmumisaasta 2003
Kirjastus Varrak
KK, 264 lk
Kirjutasin Tartu Ülikooli avatud ülikooli eesti keele ja kirjanduse õpetajate täienduskoolituse “Ülevaatekursus Briti uuemast kirjandusest” lõpetuseks arvestustöö teemal "Kuidas kasutada Mark Haddoni teost “Kentsakas juhtum koeraga öisel ajal” 8. klassi kirjandustunnis".
Võttis ikka nädalakese aega – ega ma saa siis üle jala midagi teha, ikka põhjalikult. Tegelikult jäin päris rahule, kuigi sinna annaks palju asju juurde kirjutada.
See on väga hea raamat, soovitan kõigile, eriti õpetajatele, eriti HEV-õpilaste õpetajatele.